Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS)

Automaatne tule­kahju­signali­satsiooni­süsteem (ATS) on süsteem, mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest.
Süsteem koosneb enamasti keskseadmest, anduritest, tulekahju teatenuppudest ja häirekelladest. Andurid avastavad tekkinud tulekahju ja edastavad selle info automaatselt keskseadmele, mis omakorda käivitab häirekellad ja teavitab selliselt hoones viibijaid tulekahjust. Kui tulekahu avastab inimene saab ta häirekellade aktiveerimiseks vajutada tulekahju teatenuppu. Suuremates hoonetes on süsteemi osaks veel kordusnäidupaneelid või arvutis asuv graafiline tarkvara, millelt saab operatiivsemalt ja vajalikus kohas infot ATS-iga toimuva kohta.

Eristatakse kon­vent­sionaalset ja adresseeritud tule­kahju­signali­satsiooni­süsteemi.
Adresseeritud tule­kahju­signali­satsiooni­süsteemil on igal seadmel (tulekahju avastaval anduril või tulekahju teatenupul) oma aadress ning sündmus (ka seadme rike) tuvastatakse seadme asukoha täpsusega.
Konventsionaalsel tulekahjusignalisatsioonisüsteemil on andurid ja tulekahjuteatenupud grupeeritud ahelatesse ja sündmus tuvastatakse ahela täpsusega.

Kuigi maksumuselt on adresseeritav süsteem enamasti kallim, tuleks võimaluse korral teda siiski eelistada, kuna ta võimaldab tulekahju asukoha kiiremat ja täpsemat avastamist.

ATS süsteemis kasutatakse erinevaid tulekahju signalisatsiooni andureid selleks, et avastada tulekahju võimalikult varajases staadiumis, aga ka selleks, et vältida võimalikke valehäireid. Kasutatakse järgmisi andureid:

• Suitsuandur reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevate osakeste mõjule ehk suitsule. On enim kasutatav ATS andur.
• Temperatuuriandur reageerib temperatuuri tõusule. Kasutatakse enamasti ruumides, kus suitsu tekkimine on tavapärane ning on oht valehäirete tekkimiseks.
• Leegianduri töö põhineb leegist lähtuval infrapunase või ultraviolettkiirguse toimel. Kasutatakse enamasti kohtades, kus põlevamaterjali (näiteks põlevvedelike) süttimisel tekib kõigepealt leek.
• Kombineeritud andur on eelnimetatud anduritüüpide kombinatsioon.
• Temperatuuri kaablid reageerivad samuti temperatuurile või temperatuuri tõusule ning leiavad kasutust niisketes ruumides, välitingimustes ja muudes kohtades, kus teiste andurite kasutamine on raskendatud.
• Aspiratsiooni suitsuanduris „imetakse“ torustiku kaudu ruumis olevat õhku andurisse. Selline andur võimaldab teostada ATS paigaldust ja avastada tulekahjusid raskesti ligipääsetavates ruumides, näiteks kaablišahtides.
• Kõrgtundlikku suitsutuvastussüsteemi võib pidada üheks aspiratsiooni suitsuanduri alaliigiks, kuna sarnaselt toimub õhu toomine andurini torustiku kaudu. Siiski on sellisel anduril erinev suitsu avastamisseade, mida saab seadistada kuni 1000 korda tundlikkumaks tavalisest suitsu­andurist. Kõrgtundlik suitsu­tuvastus­süsteem leiab kasutust eriti kriitilistes ruumides, tihti ka paralleelselt gaaskustutussüsteemiga, kus tulekahju varajane avastamine on eriti tähtis.

Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleb regulaarselt hooldada ja omanik on kohustatud sõlmima hoolduslepingu pädeva isikuga. Hooldust tuleb teostada tihedusega vähemalt kord kvartalis. Siseministri määrus sätestab ATS-i kvartaalse ja aastase hoolduse toimingud, samuti ATS omaniku kohustused.

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga seonduv regulatsioon on kirjas Siseministri määruses „Nõuded tule­kahju­signali­satsiooni­süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tule­kahju­signali­satsiooni­süsteemi tule­kahju­teade juhtida Häirekeskusesse“.

Tondi Tulekaitse pakub ATS-i projekteerimist, paigaldust ja hooldust.

Küsi pakkumist või täiendavat infot: tel 6506191, e-post: info@tonditk.ee või täida allolev kontaktivorm.